Saturday, December 11, 2010

Õpilepingu analüüs

Teema – Antud kursuse käigus ei huvita mind nii väga erinevad vahendid, mis veebis saadaval on. Huvitaks mind aga hoopis see, kuidas üks sotsiaalne võrgustik hakkab tööle. Väga hästi meie võrgustik tööle ei hakanud. Vähe oli tublisid, kes õigel ajal asjad üles riputasid. Seega ei saanud ma teada, kuidas ühte võrgustikku tööle saada.

Eesmärgid - Tegemist on tulevikku suunatud kursusega. Pooldan väga avatud õpikeskkondi ja avatud õppimist. Huvitav oli.

Strateegiad – Planeerin korralikult kohal käia ja kõik kodused tööd õigeaegselt ära teha. Samal ajal tahaks jälgida, kuidas kursuslased oma asjadega hakkama saavad ja kuidas grupid tööle hakkavad. Tööd esitasin kõik ära õigeaaegselt, paraku ei olnud kõik nii tublid.

Vahendid/ressursid – Olen avatud uutele tehnoloogiatele ja ei oska veel öelda, milliseid vahendeid ma kasutama hakkan. Kõik sõltub kursuse sisust:) Erinevaid keskkondi ei pidanudki kasutama. Piisas blogist. Kasutasin mõnda mõistekaardi tarkvara.

Hindamine –

Sunday, November 21, 2010

Tehnoloogiad ja standardid

Venitasin seekord kohe meelega nädala lõpuni selle teemaga, sest peab ütlema, et see teema ei ole minu lemmik. Tahtsin näha, mida targemad inimsed kirjutavad, aga paraku olid ainult Elyna ja Maarja suutnud ennast nende artiklite kadalipust läbi närida ning postituse ära teha. Tehnoloogiatest ja standarditest rääkides tundub mulle alati, et ainult vähesed saavad aru, millega on tegemist ning veel väiksem hulk oskavad seda kõike ka inimkeelde panna. Haridustehnoloogina olena ma aeg-ajalt neid asju põhjalikumalt uurinud, et õpetajatele lihtne ülevaade anda. Kerge see pole olnud. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et mul puudub vastav taust. Kipun olema ikka humanitaarkalduvustega algklassiõpetaja:) Tegelikult oleksin ma väga õnnelik, kui järgmisel kokkusaamisel Hans ja Terje teeksid meile kõigest sellest kokkuvõtte.
Mida ma siis millest teadsin?
  • Õppedisaini standardid. Martin Sillaots tegi just eelmisel kohtumisel ülevaate kõigest sellest. LOMiga olen oma töös päris palju kokku puutunud seoses MELT (2008) ja Koolielu projektiga.
  • SCORMiga puutusin kunagi kokku, kui tegelesime Tiigrihüppes ExeLearningu propageerimisega (2006), mis võimaldas lõpptulemusest ilusti SCORM paketi teha.
  • E-portfoolio spetsifikatsioonidega pole ma eraldi kokku puutunud. Olen katsetanud mõnda e-portfoolio keskkonda (OPAH), kuid kahjuks ei ole ükski olnud piisavalt lihtne ja kasutajasõbralik.
  • RSS ja Atomiga olen kokku puutunud erinevaid voogusid jälgides.
  • Vidinad ja vistutamine. Tuttav teema ja vistutamise sõna loomise juures olin ma ise ka.
  • Mikroformaatidest ei olnud ma midagi kuulnud.
  • OpenID üle sai pikalt arutletud ka Koolielu arendades. OpenID'd ise olen katsetanud mitmes keskkonnas. Viimane kogemus oli küll negatiivne. Tartu koolijuhtidele Dipity ajatelje loomist õpetades oli ka võimalik kasutada Facebook'i kontot sisselogimiseks. Paraku ei töötanud Dipity siis enam nii nagu vaja. See on küll siiani olnud ainus negatiivne kogemus. Tegelikult mulle meeldib see SSO lähenemine.

Wednesday, November 3, 2010

Õpivõrgustikud

Õpivõrgustikud on minu jaoks teema, millele olen mõelnud palju. Kõik sai alguse sellest, et uurisin natuke õppimisteooriaid ja tegin alloleva skeemi. Veebis ringi surfates sattusin uue õppimisteooria konnektivismi peale ja praegu ringi vaadates tundub, et tegemist on vägagi arvestatava õppimisteooriaga, mida juba tänapäeval peaks arvestama. Kõige suurem muudatus on selles, et muutub õpetaja roll. Tavaliselt nähakse õpetajat kui teadmiste andjat või heal juhul partnerit, juhendajat. Konnektivismi puhul on õpetaja roll luua õpivõrgustik ja jälgida hiljem ainult võrgustiku tegemisi.


Näiteid õpivõrgustikest:

  • Koolielu portaalis on käimas e-kursus "Digipildid koolielus". Selle kursuse puhul ma juba täiesti tunnetan, et minu rolliks on olla ühendaja ja vaadata, kuidas õpilased tööle hakkavad. Päris palju peavad kursuslased ise katsetama erinevaid keskkondi ja kommenteerima üksteise tegemisi. Minu ülesandeks on nädala alguses ülesanded üles panna ja nädala see tegevust jälgida. Tunnen just seda, et ma olen mõnes mõttes protsessist kõrvale astunud ja lihtsalt jälgin seda. On küll kursuslasi, kes ootavad, et nende iga pilti õpetajad kriitiliselt kommenteeriks, aga selle olen ma jätnud tegemata. Ühes võrgustikus ei tohi olla liiga palju kriitikat, seal peab olema mõnus olla.
  • eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas on kindlasti paljudele tuttav projekt, kus erinevad koolid üle Euroopa teevad koostööd virtuaalselt. Ka selles keskkonnas on võrgustikud väga olulised. Kui õpetaja läheb esimest korda portaali ja hakkab endale partnerit otsima, ei ole tulemused enamasti väga head. Kas ei leita sobivat projekti või ei leita sobivat partnerit. Mina olen eTwinninguga seotud olnud aastaid ja minul on välja kujunenud õpetajate võrgustik üle Euroopa. Kui mul on mingi projektiidee, tean kelle poole pöörduda. Samuti olen kasutanud Euroopa õpetajaid ja õpilasi, kui olen tahtnud midagi uurida. Võib öelda, et tegemist on väga hästi toimiva võrgustikuga.
  • Praegu olen 7. klassiga Taanis. Just ööbisime haikeskuses ja kohe on järgnemas uued tegemised. Tegemist on ühe Nordplusi projektiga, mis kasvas välja eTwinningust. Projekti nimi on "Climate change project". Selle projekti arengus on ka õpivõrgustikul ja konnektivismil olnud väga oluline roll. Projekt algas sellega, et moodustati grupid Taani, Eesti ja Islanid õpilastest. Õpilaste kohtumispaik oli Facebook ning seal pidid nad otsutama, mida nad tahaksid kliimamuutus teemaga seoses teha. Valiti päris palju erinevaid asju. Mõned tahtsid teha videot, mõned koomiksit, mõned laulu jne. Kuna õpilased otsustasid ja planeerisid oma tööd ise, siis tekkis kummaline olukord. Minu roll õpetajana kõrvalt peaaegu kadus. Kui keegi tuli minu käest küsima, et mida ta peab tegema (väga tüüpiline küsimus koolis), siis küsisin, et mida ta planeeris teha ja kuidas ta planeeris. Suunasin ta tagasi võrgustikku oma partneritega asju arutama ja lõpuks ei olnudki mul aimu, mida tehti. Nüüd Taani sõites oli õpilastel väga selge pilt, kelle juurde nad sõidavad ja mis projekte nad tegid (väikeste eranditega muidugi), sest nad olid Facebookis aktiivselt suhelnud.

Õpivõrgustiku tunnused (minu arvamus):

  • rohkem kui üks õppija
  • olulisel kohal on omavaheline suhtlemine
  • õpetaja rolli vähenemine
  • võrgustiku tugevusest oleneb tulemus
  • õppimine teineteiselt

Võrdlemine:

  • virtuaalne või reaalne
  • liikmete arv
  • võrgustiku eesmärk
  • võrgustiku kestvus

Võrdlus meie kursusega http://connect.downes.ca/

  • Sarnane temaatika meie kursusele.
  • Sarnaselt kasutatakse ajaveebe ja twitterit.
  • Lisandunud on delicious, Moodle, Elluminate jne.
  • Meie saame reaalselt kokku, nemad saavad Elluminate vahendusel kokku.
  • Kursus järgib konnektivismi teooriat.
  • Õppijad otsustavad ise, mida loevad ja mida teevad.

Thursday, October 28, 2010

Personaalsed õpikeskkonnad

Personaalsed õpikeskkonnad on minu jaoks kuidagi segane mõiste. Mõnes mõttes on minu meelest eksitav see sõna õpi seal ees. Mulle meeldiks rääkida pigem lihtsalt personaalsetest keskkondadest. Ühes keskkonnas võin ma olla ju kord õpilane ja kord õpetaja ja kord lihtsalt inimene, kõik oleneb olukorrast. Tegin ühe ideekaardi ka, kus panin oma tegevused 3 valdkonda: Gustav Adolfi Gümnaasium, Tiigrihüppe SA ja Tallinna Ülikooli magistrantuur. Selgus, et Google kalender, Delicious ja GoogleDocs on keskkonnad, mida ma kasutan kõikide tegevuste juures paralleelselt. Blogger on ka mul üks lemmikutest, aga igas erinevas valdkonnas on mul erinevad blogid.
Erinevaid artikleid personaalsete õpikeskkondade kohta lugedes tundub mulle, et võrdusmärgi võib tõmmata web 2.0 http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/08/mis-on-web-20.html ja personaalsete õpikeskkondade vahel. Jutt käib samast asjast: sisu loomisest, suhtlemisest, kommuuni jõust, ennast juhtivast õppijast jne.

Saturday, October 23, 2010

Minu e-portfoolio

Minu e-portfoolio ei sündinud mitte sisemisest vajadusest vaid välise surve tõtt
http://www.wix.com/ingridmaadvere/imeportfolio. Nimelt otsustati Tiigrihüppe SA, et kõigil koolitajatel peavad olema oma e-portfooliod. Keskkonnaks valisin hoopis ühe kodulehe tegemise vahendi, sest pakutud lahendused ei haakunud minu loomusega kuidagi. Ma tahakse, et ma saaks ise midagi kunstiliselt ka kujundada. Praegu on minu e-portfoolios:


  • CV (erinevate aastate omad), kuid puuduvad sisseskännitud tunnistused
  • koolitused, mis olen läbi viinud
  • haridustehnoloogiline tegevus
  • ettekanded
  • õppematerjalid
  • tegevus eTwinningus
  • töö õpetajana
  • täiendkoolitused
  • töö Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogina
  • muu (hobid)


Minu e-portfoolio plussid:


  • näeb ilus välja
  • on iga poole aasta tagant täiendatud
  • näitab tegevust erinevates valdkondades
  • sisaldab natuke enesereflektsiooni


Minu e-portfoolio miinused:


  • keskkond ei võimalda backup'i (kui ühel päeval kaob, siis lõplikult)
  • täiendamine võiks olla järjepidevam
  • puuduvad sisseskännitud tunnistused
  • puuduvad haridustehnoloogilised pädevused


Arenemisruumi on muidugi tohutult. Praegu töötame Tiigrihüppe SA välja uusi haridustehnoloogilisi pädevusnõudeid. Kui need valmis, siis peab nuputama, kuidas neid e-portfoolios kajastada.



Tegelikult ei ole ma veel eriti e-portfoolio usku, sest praegu ei ole seda ühel õpetajal oma töös vaja. Kui selle alusel toimuks atesteerimine ja selle abil esitaks õpetaja igal aastal on töö aruande, siis oleks tegemist vajaliku asjaga. Eelmisel kevadel tegelesin just oma järgu tõstmisega ja minu e-portfooliost ei olnud mingit kasu. Ikka tuli dokumendid hoopis teisiti esitada.

Lõpetuseks üks märksõnaskeem, mis näitab, mis keskkonda Tiigrihüppe SA koolitajad oma e-portflooliod on loonud.

Thursday, October 7, 2010

Ühe õppeaasta analüüs

Analüüsisin ühte ajaveebi, mida olin õpilastega koos kasutanud ja sain alloleva skeemi. Erinevaid vahendeid oli kogunenud päris palju. Nüüd jääb veel üle küsida, millised neist kuuluvad sotsiaalse meedia valdkonda või oleneb kõik tegelikult sellest, kuidas me neid vahendeid kasutame.

Wednesday, October 6, 2010

Minu ämbrid sotsiaalse meedias

Otsisin mõned definitsioonid ka http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/10/mis-asi-on-sotsiaalne-meedia.html.

Mulle meeldib sotsiaalne meedia. Ma olen tõeline ajaveebide, wikide ja youtube'i fänn. Võibolla just seetõttu ongi olnud selles vallas ka nii mõnigi ämbrisseastumine. Jagaks neid teiega ka.

1. ämber ehk kes parandab vigu
Kasutasin 4. klassiga eesti keele tunnis ajaveebe, et panna kirja oma mõtteid ja teha igasugu muid toredaid asju. Lastele kõik meeldis ja minule meeldis. See oli midagi täiesti uut ja põnevat. Oma ajaveebi sättimise ja lihvimisega tegelesid õpilased palju rohkem kui tavaliste vihikutega. Siis saabus aga minu juurde üks lapsevanem, kellel oli suur mure. Kes parandab vead ajaveebides? Tema oli neid ajaveebe lugenud ja avastanud, et need kubisevad õigekirjavigadest. Ajaveebides pole sellist kohta, kus haarata punase pastaka järele. Kommentaarides juhtisin küll tähelepanu vigadele, kuid see ei olnud ju põhiline. Me kõik õpime vigadest. Tegin vigade analüüsi ja selgus, et kõige rohkem vigu tehti teksti sisestamisel (tühik puudu jne) http://lasnam4klajaveeb.blogspot.com/2007/03/vead-ajaveebides.html.

2. ämber ehk minu video ei tohi olla youtubes
Koolielu portaal korraldas kunagi võistluse, kus õpilased pidid tegema lühikesi dialooge võõrkeeles, neid filmima ja avaldama veebis. Osalesin oma 5. klassiga ka. Kõik sujus ilusti, kuni üks tüdruk teatas, et tema on nõus küll videot tegema, aga Internetis seda avaldada ei tohi. See pani mõtlema, et tegelikult me avaldame videosid liiga kergekäeliselt küsimata, kas õpilased sellega ise nõus olema. Leidsime õnneks mõlemaid rahuldava lahenduse ja riputasime videod Vimeo keskkonda. Seal on võimalik panna videotele paroolid peale. Samuti on võimalik pilte parooliga kaitsta näiteks Fotki keskkonnas. Edaspidi olen olnud ettevaatlikum õpilastest videote ja piltide avaldamisega. Mõjub ju päris ähvardavalt: kui sa korralikult ei õpi, panen sinu vene keele video YouTube'i üles.

3. ämber ehk inglise keelt on väga võimalik edukalt õpetada arvutita
Eelmisel õppeaastal sain õpetamiseks 5. klassi ning alustasin innukalt ajaveebidega. Kõik näis sujuvat kuni esimese lastevanemate koosolekuni, mille põhiaruteluteemaks tõusid ajaveebid. Ma olin enda teadmata süüdanud pommi. Järgnes pikk kirjavahetus vanematega, mis paraku lahendust ei toonud. Loobusin tundidest arvutiklassis. Süda tilkus verd, kuid nagu mulle öeldi, on võimalik inglise keelt väga edukalt arvutita õpetada. Hiljem analüüsides, miks see kõik nii juhtus, leidsin ka põhjuse. See klass ei olnud 4 õppeaasta jooksul kordagi käinud arvutiklassis. Nüüd visati nad vette ja neil oli tunne, et nad ei uju välja. Ma oleksin pidanud seda palju pehmemalt tegema. Nüüd on aga paraku hilja ja kui ma panen e-kooli lingi mp3 failile, mis aitab neil õppida, suudavad selle avada ainult 3 õpilast. Täielik digitaalne kirjaoskamatus.
Üks näide kirjavahetusest ka, mis tulu ei toonud.

Tere!

Olen Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog. Minu tööks on põhiliselt õpetajate koolitamine, aga tegelen natuke õpetamisega ka. Arvuti kasutamine õppetöös on mulle väga tuttav teema ja vastan heal meelel teie küsimustele.

Ajaveebide kasutamine õppetöös on maailmas päris levinud. Ajaveebi võib pidada avatud õpikeskkonnaks, mida on lihtne kasutada. Kuna 5.a on senini arvutiga vähe kokku puutunud, siis tundus ajaveeb alustamiseks kõige sobivam. Miks me otsustasime 5. klassis hakata pidama ajaveebe?

1. Ajaveebide kaudu on võimalik õpetada turvalist käitumist Internetis. Selge on see, et iga samm, mis me veebis teeme, jätab jälje. Oma kogemusest võin öleda, et alguses on õpilased ajaveebides väga julged ja tunnevad end vabalt. Kui neile selgitada, et nende "vabadus" on kõigile näha, tõmbavad nad end tagasi ja muutuvad ettevaatlikumaks. Oli üks juhus, kus õpilased pidid kirjutama järjejuttu. Õpetaja oli kirjutanud 3 lauset ette. Iga õpilane jätkas oma ajaveebis juttu ja siis valiti kõige põnevam jutujätk välja. Nii kordus see mitu korda. Üks poiss otsustas elu põnevamaks teha ja jätkas juttu nilbel viisil. Kaasõpilased arvasid, et see on väga naljakas ja hääletasid tema jutujätku kõige paremaks. Kui õpetaja seejärel juhtis tähelepanu sellele, et see on nähtav kõigile, sealhulgas vanematele, kooli direktorile, sõpradele jne, tekkis klassi pikk vaikus. Poiss muutus väga mõtlikuks ning murelikuks ja tundis huvi, kuidas oma lõik ära kustutada. Sellest juhtumist õppis terve klass. Samuti on olnud juhtumeid, kui tehakse haiget kommentaaridega. Ka siin on väga sobiv õpetajal ja klassikaaslastel sekkuda ja selgitada, miks ei tohi nii kommenteerida.

2. Ajaveebide abil on võimalik tuua klassiruumi uusi õpetajaid. Tavaliselt on olukord selline, et õpilased teevad töid ja õpetajad parandavad neid. See, mis ühes vihikus toimub on kahe inimese vaheline asi. Mõnikord tunnevad asja vastu huvi ka vanemad, aga see on ka kõik. Ja nii jäävadki väga head kirjatükid avaldamata. Ajaveebi lugusid kirjutades on aga lugejaid palju rohkem. Lisanduvad kaasõpilased, kes saavad ka õiguse lugeda ja kommenteerida. Huvitav, et õpilased kirjutavad ajaveebis paremini kui vihikus, sest kaaslaste arvamus on oluline. Rohkem küsitakse õpetajalt, kuidas sõnu kirjutada ja rohkem loetakse oma teksti läbi. Ka kommentaaride kirjutamist saab siin hästi õppida. Kuidas teha nii, et sõnad ei teeks haiget? Ka seda on vaja õppida.

3. Ajaveebid on osa Web2.0 maailmast. See on maailm, kus elavad juba meie lapsed. Selles maailmas ei ole lugejaid ja kirjutajaid. Kõik on autorid. Ja tegelikult on mul hirm, et me saadame nad sinna maailma täitsa üksi ja juhendamata. Arvutimaailm on lastele põnev ja vaevalt et nad sellest loobuvad. Samas ei ole ma kindel, et eakaaslane kõrval on kõige parem juhendaja. Selleks ongi hea, et kool täidaks siin oma osa ja õpetaks lapsed selles maailmas käituma.

Vastan veel lapsevanemate küsimustele:
Küsimus: 5. A klass ei ole avaliku blogiga nõus, sest seal on iskuandmed tervele maailmale avalikud. Kas või registreerimisel nõutav nimi või mailiaadress ( kuhu varsti on oodata reklaame nt. peenise pikendamise võimalikkuse kohta ) Sellisel kujul oleks blogger.com avaliku blogi täitmisel vajalik lastevanemate nõusolek mida antud hetkel ei ole küsitud.
Vastus: Blogi on võimalik pidada ka kinnisena. Andsime lastele võimaluse teha blogi kinniseks. See tähendab, et sissekandeid näeb ainult õpilane ja õpetaja. Blogi tehes selgus, et see ei ole sugugi nende esimene konto veebimaailmas. Paljudel oli konto orkutis jne. Ülalmainitud reklaamide eest ei ole me keegi kaitstud. See on ka üks osa uuest veebimaailmast.

Küsimus: mis eesmärk on blogger.com täitmisel?
Vastus: Vastuse leiab punktidest 1, 2 ja 3.

Küsimus: kuidas see on õppekavaga seotud?
Vastus: IKT on õppekavas integreeritud kujul. Olen tuttav ka uue õppekavaga ning sealgi on vaja õpetajatel integreerida IKT oma ainesse. Sellest tulenevad ka tunnid arvutiklassis.

Küsimus: miks peaks õpetaja kontrollima mida laps teeb kodus? ( miks peaksid teised õpilased lugema, kuidas kulgeb nt. nende klassiõe elu kodus?)
Vastus: Õpetaja ei kontrolli, mida teeb laps kodus. Lapsed räägivad seda ise ja muide väga avameelselt. Selge on see, et väga isiklikke asju ajaveebi kirjutama ei peaks ning teema "Minu nädalavahetus" võimaldab olla liiga isiklik.

Küsimus: miks peaks meie laste kodused tööd olema teistele nähtavad? Mis eesmärk sellel on?
Vastus: Vastuse leiab punktist 1, 2 ja 3

ettepanek. kui bloggerit on vaja täita sp. et sinna saaks "riputada" nt. referaadid siis kas ei võiks neid saata mailiga?
Vastus: Referaate ei saa ajaveebi üles riputada. Sinna nimelt ei ole otse võimalik faili lisada. Referaate saavad õpilased jagada õpetajaga googledocs'i kaudu (sellega on plaan kindlasti tundidest tutvust teha). Meili peale saates, on õpetaja postkast varsti täis.

Lugupidamisega
Ingrid Maadvere
Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog


Tuleb öelda, et saime huvitava vastuse. Loomulikult tuleb koolis anda ka esmast arvutiõpetust, kui miks on valitud selline veider vorm, seda ju ei sisuliselt ei põhjendata. See, et miski asi on "päris levinud" või et midagi võib pidada "avatud õpikeskkonnaks" pole argument. Ilma eelnevalt vanemaid informeerimata lapsi sellisesse keskkonda viskamine on lubamatu tegevus.

Ei hakka seda Ingrid Maadvere vastust pikemalt kommenteerima, sest ei taha end enne ööd väga ärritada.

Tervitades,
xxx isa