Wednesday, October 6, 2010

Minu ämbrid sotsiaalse meedias

Otsisin mõned definitsioonid ka http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/10/mis-asi-on-sotsiaalne-meedia.html.

Mulle meeldib sotsiaalne meedia. Ma olen tõeline ajaveebide, wikide ja youtube'i fänn. Võibolla just seetõttu ongi olnud selles vallas ka nii mõnigi ämbrisseastumine. Jagaks neid teiega ka.

1. ämber ehk kes parandab vigu
Kasutasin 4. klassiga eesti keele tunnis ajaveebe, et panna kirja oma mõtteid ja teha igasugu muid toredaid asju. Lastele kõik meeldis ja minule meeldis. See oli midagi täiesti uut ja põnevat. Oma ajaveebi sättimise ja lihvimisega tegelesid õpilased palju rohkem kui tavaliste vihikutega. Siis saabus aga minu juurde üks lapsevanem, kellel oli suur mure. Kes parandab vead ajaveebides? Tema oli neid ajaveebe lugenud ja avastanud, et need kubisevad õigekirjavigadest. Ajaveebides pole sellist kohta, kus haarata punase pastaka järele. Kommentaarides juhtisin küll tähelepanu vigadele, kuid see ei olnud ju põhiline. Me kõik õpime vigadest. Tegin vigade analüüsi ja selgus, et kõige rohkem vigu tehti teksti sisestamisel (tühik puudu jne) http://lasnam4klajaveeb.blogspot.com/2007/03/vead-ajaveebides.html.

2. ämber ehk minu video ei tohi olla youtubes
Koolielu portaal korraldas kunagi võistluse, kus õpilased pidid tegema lühikesi dialooge võõrkeeles, neid filmima ja avaldama veebis. Osalesin oma 5. klassiga ka. Kõik sujus ilusti, kuni üks tüdruk teatas, et tema on nõus küll videot tegema, aga Internetis seda avaldada ei tohi. See pani mõtlema, et tegelikult me avaldame videosid liiga kergekäeliselt küsimata, kas õpilased sellega ise nõus olema. Leidsime õnneks mõlemaid rahuldava lahenduse ja riputasime videod Vimeo keskkonda. Seal on võimalik panna videotele paroolid peale. Samuti on võimalik pilte parooliga kaitsta näiteks Fotki keskkonnas. Edaspidi olen olnud ettevaatlikum õpilastest videote ja piltide avaldamisega. Mõjub ju päris ähvardavalt: kui sa korralikult ei õpi, panen sinu vene keele video YouTube'i üles.

3. ämber ehk inglise keelt on väga võimalik edukalt õpetada arvutita
Eelmisel õppeaastal sain õpetamiseks 5. klassi ning alustasin innukalt ajaveebidega. Kõik näis sujuvat kuni esimese lastevanemate koosolekuni, mille põhiaruteluteemaks tõusid ajaveebid. Ma olin enda teadmata süüdanud pommi. Järgnes pikk kirjavahetus vanematega, mis paraku lahendust ei toonud. Loobusin tundidest arvutiklassis. Süda tilkus verd, kuid nagu mulle öeldi, on võimalik inglise keelt väga edukalt arvutita õpetada. Hiljem analüüsides, miks see kõik nii juhtus, leidsin ka põhjuse. See klass ei olnud 4 õppeaasta jooksul kordagi käinud arvutiklassis. Nüüd visati nad vette ja neil oli tunne, et nad ei uju välja. Ma oleksin pidanud seda palju pehmemalt tegema. Nüüd on aga paraku hilja ja kui ma panen e-kooli lingi mp3 failile, mis aitab neil õppida, suudavad selle avada ainult 3 õpilast. Täielik digitaalne kirjaoskamatus.
Üks näide kirjavahetusest ka, mis tulu ei toonud.

Tere!

Olen Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog. Minu tööks on põhiliselt õpetajate koolitamine, aga tegelen natuke õpetamisega ka. Arvuti kasutamine õppetöös on mulle väga tuttav teema ja vastan heal meelel teie küsimustele.

Ajaveebide kasutamine õppetöös on maailmas päris levinud. Ajaveebi võib pidada avatud õpikeskkonnaks, mida on lihtne kasutada. Kuna 5.a on senini arvutiga vähe kokku puutunud, siis tundus ajaveeb alustamiseks kõige sobivam. Miks me otsustasime 5. klassis hakata pidama ajaveebe?

1. Ajaveebide kaudu on võimalik õpetada turvalist käitumist Internetis. Selge on see, et iga samm, mis me veebis teeme, jätab jälje. Oma kogemusest võin öleda, et alguses on õpilased ajaveebides väga julged ja tunnevad end vabalt. Kui neile selgitada, et nende "vabadus" on kõigile näha, tõmbavad nad end tagasi ja muutuvad ettevaatlikumaks. Oli üks juhus, kus õpilased pidid kirjutama järjejuttu. Õpetaja oli kirjutanud 3 lauset ette. Iga õpilane jätkas oma ajaveebis juttu ja siis valiti kõige põnevam jutujätk välja. Nii kordus see mitu korda. Üks poiss otsustas elu põnevamaks teha ja jätkas juttu nilbel viisil. Kaasõpilased arvasid, et see on väga naljakas ja hääletasid tema jutujätku kõige paremaks. Kui õpetaja seejärel juhtis tähelepanu sellele, et see on nähtav kõigile, sealhulgas vanematele, kooli direktorile, sõpradele jne, tekkis klassi pikk vaikus. Poiss muutus väga mõtlikuks ning murelikuks ja tundis huvi, kuidas oma lõik ära kustutada. Sellest juhtumist õppis terve klass. Samuti on olnud juhtumeid, kui tehakse haiget kommentaaridega. Ka siin on väga sobiv õpetajal ja klassikaaslastel sekkuda ja selgitada, miks ei tohi nii kommenteerida.

2. Ajaveebide abil on võimalik tuua klassiruumi uusi õpetajaid. Tavaliselt on olukord selline, et õpilased teevad töid ja õpetajad parandavad neid. See, mis ühes vihikus toimub on kahe inimese vaheline asi. Mõnikord tunnevad asja vastu huvi ka vanemad, aga see on ka kõik. Ja nii jäävadki väga head kirjatükid avaldamata. Ajaveebi lugusid kirjutades on aga lugejaid palju rohkem. Lisanduvad kaasõpilased, kes saavad ka õiguse lugeda ja kommenteerida. Huvitav, et õpilased kirjutavad ajaveebis paremini kui vihikus, sest kaaslaste arvamus on oluline. Rohkem küsitakse õpetajalt, kuidas sõnu kirjutada ja rohkem loetakse oma teksti läbi. Ka kommentaaride kirjutamist saab siin hästi õppida. Kuidas teha nii, et sõnad ei teeks haiget? Ka seda on vaja õppida.

3. Ajaveebid on osa Web2.0 maailmast. See on maailm, kus elavad juba meie lapsed. Selles maailmas ei ole lugejaid ja kirjutajaid. Kõik on autorid. Ja tegelikult on mul hirm, et me saadame nad sinna maailma täitsa üksi ja juhendamata. Arvutimaailm on lastele põnev ja vaevalt et nad sellest loobuvad. Samas ei ole ma kindel, et eakaaslane kõrval on kõige parem juhendaja. Selleks ongi hea, et kool täidaks siin oma osa ja õpetaks lapsed selles maailmas käituma.

Vastan veel lapsevanemate küsimustele:
Küsimus: 5. A klass ei ole avaliku blogiga nõus, sest seal on iskuandmed tervele maailmale avalikud. Kas või registreerimisel nõutav nimi või mailiaadress ( kuhu varsti on oodata reklaame nt. peenise pikendamise võimalikkuse kohta ) Sellisel kujul oleks blogger.com avaliku blogi täitmisel vajalik lastevanemate nõusolek mida antud hetkel ei ole küsitud.
Vastus: Blogi on võimalik pidada ka kinnisena. Andsime lastele võimaluse teha blogi kinniseks. See tähendab, et sissekandeid näeb ainult õpilane ja õpetaja. Blogi tehes selgus, et see ei ole sugugi nende esimene konto veebimaailmas. Paljudel oli konto orkutis jne. Ülalmainitud reklaamide eest ei ole me keegi kaitstud. See on ka üks osa uuest veebimaailmast.

Küsimus: mis eesmärk on blogger.com täitmisel?
Vastus: Vastuse leiab punktidest 1, 2 ja 3.

Küsimus: kuidas see on õppekavaga seotud?
Vastus: IKT on õppekavas integreeritud kujul. Olen tuttav ka uue õppekavaga ning sealgi on vaja õpetajatel integreerida IKT oma ainesse. Sellest tulenevad ka tunnid arvutiklassis.

Küsimus: miks peaks õpetaja kontrollima mida laps teeb kodus? ( miks peaksid teised õpilased lugema, kuidas kulgeb nt. nende klassiõe elu kodus?)
Vastus: Õpetaja ei kontrolli, mida teeb laps kodus. Lapsed räägivad seda ise ja muide väga avameelselt. Selge on see, et väga isiklikke asju ajaveebi kirjutama ei peaks ning teema "Minu nädalavahetus" võimaldab olla liiga isiklik.

Küsimus: miks peaks meie laste kodused tööd olema teistele nähtavad? Mis eesmärk sellel on?
Vastus: Vastuse leiab punktist 1, 2 ja 3

ettepanek. kui bloggerit on vaja täita sp. et sinna saaks "riputada" nt. referaadid siis kas ei võiks neid saata mailiga?
Vastus: Referaate ei saa ajaveebi üles riputada. Sinna nimelt ei ole otse võimalik faili lisada. Referaate saavad õpilased jagada õpetajaga googledocs'i kaudu (sellega on plaan kindlasti tundidest tutvust teha). Meili peale saates, on õpetaja postkast varsti täis.

Lugupidamisega
Ingrid Maadvere
Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog


Tuleb öelda, et saime huvitava vastuse. Loomulikult tuleb koolis anda ka esmast arvutiõpetust, kui miks on valitud selline veider vorm, seda ju ei sisuliselt ei põhjendata. See, et miski asi on "päris levinud" või et midagi võib pidada "avatud õpikeskkonnaks" pole argument. Ilma eelnevalt vanemaid informeerimata lapsi sellisesse keskkonda viskamine on lubamatu tegevus.

Ei hakka seda Ingrid Maadvere vastust pikemalt kommenteerima, sest ei taha end enne ööd väga ärritada.

Tervitades,
xxx isa

5 comments:

  1. Mul meenus endalgi üks ämber sellega seoses:
    Pidin koolitama lasteaia rühmaõpetajaid - kontoritarkvara paketi MS Office osas.
    Lasteaia juhtkonnal endalgi puudus ülevaade töötajate arvutikasutamisoskusest ja
    mina loomulikult ei tulnud selle pealegi, et pooled ei oska hiirtki kasutada.
    Valmistasin uhked materjalid ette ja kui koolitamiseks läks, siis tegelikult
    õpetasin hoopis seda, kuidas arvutiga sõbraks saada.

    P.S väga hea et sa need nö ämbrid välja tõid. Väga õpetlik lugemine.

    ReplyDelete
  2. Ma tegelikult kirjutasin kahes osas kommentaari, aga kus see esimene kadus?

    ReplyDelete
  3. Teen siis lühidalt uuesti.

    Lugesin seda kirjavahetust xxx isaga ja küsiks,
    et kas sul siis ei olnud ülevaadet laste arvutikasutamisoskustest?
    Ütlesid, et sul tuli üllatusena, et nad ei olnud varem arvutitunde saanud?

    Kas vanemad oleks probleemi tõstatanud, kui lapsed oleksid ajaveebide täitmisega hakkama saanud?
    Tundus, et neile valmistas muret see, et nad ei saanud aru, miks ajaveebe õppetöös kasutatakse?
    Kas punktides 1-3 toodud põhjendused said neile avalikuks alles peale nö pommi lõhkemist,
    või oli neil võimalus ka enne juba tutvuda, mis on sellise õppekorralduse eesmärgid ja väljundid.

    Kas vanemad oleksid toetanud laste õppetööd ajaveebidega, kui nad oleksid olnud kõigega kursis?
    Sellega, et nende lapsed on ebapädevad nii meediakirjaoskuses kui ka algtasemel arvutikasutamises
    ja õpetaja püüab seda ajaveebide kasutama õppimisega parandada, oleks olnud piisav põhjendus?

    ReplyDelete
  4. Mul ei ole varem tekkinud sellist mõtet, et ma peaksin kõiki oma otsuseid õpetajana vanematele põhjendama. Ma ju ei küsi, kas ma võin seda õpikut kasutada või neid lisamaterjale. Olen võtnud üsna loomulikult, et õpetajat usaldatakse.

    ReplyDelete
  5. Inglise keele ämber ehk inglise keelt on väga võimalik edukalt õpetada arvutita meenutab mulle seda lugu, kui meil koolis hakati väheke jõudsamalt arendama IT-d ja taheti siis ka õpetajaid digimaailma viia, mille peale üks kogu sellest innovaatilisusest häiritud pedagoog vastas: Ma olen tulnud siia inglise keelt õpetama! Muide, nüüd on see õpetaja vägagi edukalt algust teinud e-õppes ja avastanud, et inglise keelt saab õppida ka arvutiga :-)
    Aga juhtub ka nii, et need nn digimaailma immigrandid ehk õpetajad kipuvad mõneski asjas õpilastest ette jõudma, sest me tarbime erinevaid asju (nagu poeski, noored vaatavad ühtesid, vanad teisi kaupu, kuigi oleme samas ruumis).

    ReplyDelete