Sunday, November 21, 2010

Tehnoloogiad ja standardid

Venitasin seekord kohe meelega nädala lõpuni selle teemaga, sest peab ütlema, et see teema ei ole minu lemmik. Tahtsin näha, mida targemad inimsed kirjutavad, aga paraku olid ainult Elyna ja Maarja suutnud ennast nende artiklite kadalipust läbi närida ning postituse ära teha. Tehnoloogiatest ja standarditest rääkides tundub mulle alati, et ainult vähesed saavad aru, millega on tegemist ning veel väiksem hulk oskavad seda kõike ka inimkeelde panna. Haridustehnoloogina olena ma aeg-ajalt neid asju põhjalikumalt uurinud, et õpetajatele lihtne ülevaade anda. Kerge see pole olnud. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et mul puudub vastav taust. Kipun olema ikka humanitaarkalduvustega algklassiõpetaja:) Tegelikult oleksin ma väga õnnelik, kui järgmisel kokkusaamisel Hans ja Terje teeksid meile kõigest sellest kokkuvõtte.
Mida ma siis millest teadsin?
  • Õppedisaini standardid. Martin Sillaots tegi just eelmisel kohtumisel ülevaate kõigest sellest. LOMiga olen oma töös päris palju kokku puutunud seoses MELT (2008) ja Koolielu projektiga.
  • SCORMiga puutusin kunagi kokku, kui tegelesime Tiigrihüppes ExeLearningu propageerimisega (2006), mis võimaldas lõpptulemusest ilusti SCORM paketi teha.
  • E-portfoolio spetsifikatsioonidega pole ma eraldi kokku puutunud. Olen katsetanud mõnda e-portfoolio keskkonda (OPAH), kuid kahjuks ei ole ükski olnud piisavalt lihtne ja kasutajasõbralik.
  • RSS ja Atomiga olen kokku puutunud erinevaid voogusid jälgides.
  • Vidinad ja vistutamine. Tuttav teema ja vistutamise sõna loomise juures olin ma ise ka.
  • Mikroformaatidest ei olnud ma midagi kuulnud.
  • OpenID üle sai pikalt arutletud ka Koolielu arendades. OpenID'd ise olen katsetanud mitmes keskkonnas. Viimane kogemus oli küll negatiivne. Tartu koolijuhtidele Dipity ajatelje loomist õpetades oli ka võimalik kasutada Facebook'i kontot sisselogimiseks. Paraku ei töötanud Dipity siis enam nii nagu vaja. See on küll siiani olnud ainus negatiivne kogemus. Tegelikult mulle meeldib see SSO lähenemine.

Wednesday, November 3, 2010

Õpivõrgustikud

Õpivõrgustikud on minu jaoks teema, millele olen mõelnud palju. Kõik sai alguse sellest, et uurisin natuke õppimisteooriaid ja tegin alloleva skeemi. Veebis ringi surfates sattusin uue õppimisteooria konnektivismi peale ja praegu ringi vaadates tundub, et tegemist on vägagi arvestatava õppimisteooriaga, mida juba tänapäeval peaks arvestama. Kõige suurem muudatus on selles, et muutub õpetaja roll. Tavaliselt nähakse õpetajat kui teadmiste andjat või heal juhul partnerit, juhendajat. Konnektivismi puhul on õpetaja roll luua õpivõrgustik ja jälgida hiljem ainult võrgustiku tegemisi.


Näiteid õpivõrgustikest:

  • Koolielu portaalis on käimas e-kursus "Digipildid koolielus". Selle kursuse puhul ma juba täiesti tunnetan, et minu rolliks on olla ühendaja ja vaadata, kuidas õpilased tööle hakkavad. Päris palju peavad kursuslased ise katsetama erinevaid keskkondi ja kommenteerima üksteise tegemisi. Minu ülesandeks on nädala alguses ülesanded üles panna ja nädala see tegevust jälgida. Tunnen just seda, et ma olen mõnes mõttes protsessist kõrvale astunud ja lihtsalt jälgin seda. On küll kursuslasi, kes ootavad, et nende iga pilti õpetajad kriitiliselt kommenteeriks, aga selle olen ma jätnud tegemata. Ühes võrgustikus ei tohi olla liiga palju kriitikat, seal peab olema mõnus olla.
  • eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas on kindlasti paljudele tuttav projekt, kus erinevad koolid üle Euroopa teevad koostööd virtuaalselt. Ka selles keskkonnas on võrgustikud väga olulised. Kui õpetaja läheb esimest korda portaali ja hakkab endale partnerit otsima, ei ole tulemused enamasti väga head. Kas ei leita sobivat projekti või ei leita sobivat partnerit. Mina olen eTwinninguga seotud olnud aastaid ja minul on välja kujunenud õpetajate võrgustik üle Euroopa. Kui mul on mingi projektiidee, tean kelle poole pöörduda. Samuti olen kasutanud Euroopa õpetajaid ja õpilasi, kui olen tahtnud midagi uurida. Võib öelda, et tegemist on väga hästi toimiva võrgustikuga.
  • Praegu olen 7. klassiga Taanis. Just ööbisime haikeskuses ja kohe on järgnemas uued tegemised. Tegemist on ühe Nordplusi projektiga, mis kasvas välja eTwinningust. Projekti nimi on "Climate change project". Selle projekti arengus on ka õpivõrgustikul ja konnektivismil olnud väga oluline roll. Projekt algas sellega, et moodustati grupid Taani, Eesti ja Islanid õpilastest. Õpilaste kohtumispaik oli Facebook ning seal pidid nad otsutama, mida nad tahaksid kliimamuutus teemaga seoses teha. Valiti päris palju erinevaid asju. Mõned tahtsid teha videot, mõned koomiksit, mõned laulu jne. Kuna õpilased otsustasid ja planeerisid oma tööd ise, siis tekkis kummaline olukord. Minu roll õpetajana kõrvalt peaaegu kadus. Kui keegi tuli minu käest küsima, et mida ta peab tegema (väga tüüpiline küsimus koolis), siis küsisin, et mida ta planeeris teha ja kuidas ta planeeris. Suunasin ta tagasi võrgustikku oma partneritega asju arutama ja lõpuks ei olnudki mul aimu, mida tehti. Nüüd Taani sõites oli õpilastel väga selge pilt, kelle juurde nad sõidavad ja mis projekte nad tegid (väikeste eranditega muidugi), sest nad olid Facebookis aktiivselt suhelnud.

Õpivõrgustiku tunnused (minu arvamus):

  • rohkem kui üks õppija
  • olulisel kohal on omavaheline suhtlemine
  • õpetaja rolli vähenemine
  • võrgustiku tugevusest oleneb tulemus
  • õppimine teineteiselt

Võrdlemine:

  • virtuaalne või reaalne
  • liikmete arv
  • võrgustiku eesmärk
  • võrgustiku kestvus

Võrdlus meie kursusega http://connect.downes.ca/

  • Sarnane temaatika meie kursusele.
  • Sarnaselt kasutatakse ajaveebe ja twitterit.
  • Lisandunud on delicious, Moodle, Elluminate jne.
  • Meie saame reaalselt kokku, nemad saavad Elluminate vahendusel kokku.
  • Kursus järgib konnektivismi teooriat.
  • Õppijad otsustavad ise, mida loevad ja mida teevad.