- Autentimine (See tähendab, et peaks toimuma sisselogimine. Samas võib olla ju ka nii, et õpetaja on loonud materjali jagamiseks mingi keskkonna, kus autentimine õpilastele ei ole vajalik. Olen ise kasutanud wikispace'i keskkonda, mida on võimalik kasutada kontot omamata. Õpilased saavad sisu lisada ka anonüümselt.)
- Info lisamine (Üldhariduskoolis on tihti info lisajaks ainult õpetaja.)
- Failide üleslaadimine (Bloggerisse saab näiteks ainult pildifaile üles laadida.)
- Suhtlemine, tagasiside (Suhtlemine tähendab foorumit või kommenteerimist. Väga tihti tehakse see osa suuliselt ära ja õpikeskkonda sellest märki ei jää.)
Lisaks sellele jagasin õpikeskkonnad avatud ning suletud keskkondadeks. Mina lähtusin sellest, et avatud keskkond on nähtav veebis kõigile ja suletud keskkond on nähtav ainult teatud grupile. "Haridustehnoloogia käsiraamatut" lugedes sain aru, et olin jätnud välja tehnilise poole. Seal on suletud keskkonda kirjeldatud kui isoleeritud ja koostöövõimalusteta keskkonda. Seevastu avatud keskkond on pigem töövahendite kast, mis võimaldab erinevaid keskkondi ja vahendeid vajadusel kombineerida.
Mulle väga meeldis see võrdlus, et õppida võib ka õues või trepi peal. See pani endal mõtted kohe tööle, et jah. Õppimine ei pea toimuma kinnises, nelja seinaga ruumis. Ja tudengil on see õppimise koht tihti ja alatihti kuskil mujal (nt kasvõi rongis).
ReplyDeleteMis puudutab õpikeskkondade tunnuseid, siis väide, et Bloggerisse ei saa faile üles laadida jäi segaseks. Kui failide all dokumente mõtled, siis küll. Aga pildifailid ja videofailid saab üles küll.
Bloggeri puhul mõtlesin just dokumente. Aitäh tähelepanu juhtimise eest. Teen tekstis paranduse.
ReplyDeleteKas õpikeskkond peaks olema rangelt akadeemiline või hoopis loovust arendav? Ted Robinsoni arvates koolid tapavad loovuse - kas ka õpikeskkonnad?
ReplyDeleteMitte keegi peale meie enda ei saa loovust tappa:) Kõik algab suhtumisest ja sellest, milliste prillidega me maailma vaatama. Ma olen seda Ted Robinsoni videot http://www.youtube.com/watch?v=iG9CE55wbtY kunagi vaadanud ja mulle see ei meeldinud. Mulle ei meeldi virisemine ja rahvaga manipuleerimine. Kui midagi on valesti, tuleb mõelda, kuidas ma saan asju muuta. Mulle meeldivad palju rohkem need inimesed, kes on midagi ära teinud ja räägivad sellest.
ReplyDeleteMulle meeldib ka õpikeskkonnast rääkides kasutada virtuaalse klassiruumi metafoori. Ülikooli kontekstis eelistan ma võrrelda õpikeskkonda seminariruumi, mitte auditooriumiga. See peaks rõhutama seda, et õpikeskkonnas on olulisel kohal õppijate vaheline suhtlemine.
ReplyDeleteÜks teine ruum, mis on koolides-ülikoolides olulisel kohal ning paikneb klassist-seminariruumist eraldi, on raamatukogu. Ka õpikeskkondade puhul võiks paika pidada see põhimõte, et õppematerjalid paikevad väljapool spetsiaalselt õppematerjalide haldamiseks mõeldud süsteemis (õpiobjektide repositoorium, vms). Loomulikult ei ole kõik mustvalge. Ka klassiruumis võib olla raamaturiiul, kus mõned kõige olulisemad õpikud, sõnastikud, vms.
Selles valguses ei saa ma päris hästi nõustuda sellega, et Sinu poolt välja toodud neli tunnust on õpikeskkondade-õpihaldussüsteemide puhul kõige olulisemad. Kaustaja autentimine on olemas paljude tänapäevaste Veeb 2.0 keskkondade juures, seda ei tooks ma õpikeskkonna eripärana välja. Failide üleslaadimise asemel võiks täpsustada, kas selle all on mõeldud õppematerjalide jagamist, kodutööde esitamist, vms. Tehniliselt ei pea need tegevused üldse tingimata failide üleslaadimise teel toimuma. Tänapäeval saab ju praktiliselt kõike ka kusagil Veeb 2.0 keskkonnas üles laadida ning õpihaldusüsteemi lihtsalt vistutada või linkida.
võrdlused on minu arust väga head ja isiklikult väga meeldis see.
ReplyDelete